“Balleti kontseptsiooni muutmise olulisusest kaasaegses tantsu õpetamise kontekstis” (Juhendajad; Anu Ruusmaa, Eesti Teatri ja Muusikaakadeemia, lektor. Kai Valtna, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, lektor)
Juhendajapoolne kokkuvõte
LÜHIÜLEVAADE: Valeria Januskevitši diplomitöö on sisuliselt väga oluline, kaardistades ära kahe väga erineva tantsustiili kokkupuute punkte ja nende sidususe võimalikke meetodeid. Uurides kahe väga vastandliku tehnika kasutamise võimalusi ja neid lahti mõtestades jõuab Valeria Januškevits sügavate ja sisuliselt avarate põhjusteni. Esimene mõte ja põhiidee, mis balleti või kaasaegse tantsu tehnika puhul on liikumapanevaks jõuks, on täiesti vastandlik, kuid töö autor leiab lahenduse ja sidususe, seades sihtgrupiks kaasaegse tantsija.
Tulevase mõtleva õpetajana on ta mõtleva tantsija koolitamisvõimaluste otsinguil. Analüüsi kaudu otsides omapoolseid lahendusi, et õpilane erinevate tehnikate omandamisel, ei lukustuks vaid jääks avatuks nii iseenda kui tehnikate suunas. Uurides praktilist protsessi jõudis ta sisuliste lahendusteni, mis eeldab et balletitunni ülesehitus peaks liikuma seest poolt väljapoole, olles sealjuures keha ja inimest uuriv, konkreetse tantsija keha põhine, anatoomiliselt kehateadlik, läbimõeldud sõnavaraga, mis toetub anatoomiale ja kineosioloogiale. Kogu õpetaja läbimõeldud teadlikkus annab võimaluse tantsija identiteedi kujunemisele laskumata sealjuures pealiskaudsesse jäljendamisse.
Sisu ja vormi analüüsis jõuab Valeria Januškevitš järelduseni, mis avastab, et balletistiil on tihedalt seotud kultuuriga ning selle eristamine tehnikast aitab lahutada tehnikat kultuurist, et kasutada seda kaasaegse tantsu väljal, luues sellisel viisil uue välja mis seob tehnikat ja kultuuri . Valeria Januskevitši hea analüüsi võime ning materjalis süvitsi minek annab selge vaate ja põhjendatud lõpptulemi.
Anu Ruusmaa
Eesti Teatri ja Muusikaakadeemia lektor
LÄBITUD ÕPPEKAVA: Tantsukunst