“RUHNU MEESTE RÕIVASTUS 20. SAJANDI I POOLEL. RÕIVAD JAALA KAPTENILE” (juhendaja Riina Tomberg, MA).
LÜHIÜLEVAADE: 13. sajandist kuni II Maailmasõja sündmusteni elasid Eesti rannikualadel ja saartel eestirootslased. Nii ajalooliselt, keeleliselt kui ka kultuuriliselt olid need eestirootslaste alad olnud Eesti üheks omapärasemaks piirkonnaks. Võrreldes Eesti mandriosaga säilitasid Ruhnu, Vormsi ja Pakri saarte küllaltki eraldatult elavad rootslased oma kultuurilise eripära. Rahvarõivad, mida kanti Ruhnul, olid väga erilised, säilitades endas vanu elemente, mis võivad aidata avada ruhnlaste etnilist päritolu ja vanu kultuurikontakte.
Diplomitöös uuris Külli Vähi Ruhnu meeste rõivatraditsioone ning valmistas praktilise tööna rõivakomplekti Ruhnu jaala kaptenile. Autoril oli kasutada vaid napp allikmaterjal, kuid töö käigus loodi kontakt Rootsis elava ruhnurootslase Eva Steffensoniga, kelle rõhuasetused, esemekogu ja mälestused rikastavad nii antud uurimust kui eestirootsi rõivauurimist tervikuna.
Rõivauurimus sisaldab Ruhnu ajaloolist käsitlust, kus väga oskuslikult ja lühidalt on koondatud oluline informatsioon ehk taust uuritava rõiva kujunemise ja traditsioonide mõistmiseks. Esemeuurimuslik osas on lisaks erinevates muuseumites, arhiivides ja kogudes toimunud põhjaliku kaardistamistöö tulemustele mitmeid kirjeldusi ning fotosid inimestest oma igapäevategevustes, mis elustavad ja laiendavad teemakäsitlust. Kogutud andmete põhjal lõi autor Ruhnu jaala kapteni rõivakomplekti, mis leiab oma koha Rannarootsi Muuseumis. Kirjalik osa annab põhjaliku ülevaate töökäigust, luues niiviisi tööst väga hea terviku.
Kristina Rajando
Pedagoogikamagister
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Seltsi juhatuse liige
LÄBITUD ÕPPEKAVA: rahvusliku tekstiili õppekava.
SUMMARY: The subject of this thesis is „ Traditional menswear in Ruhnu in the first half of the 20 century. Clothes for the jaala`s captain“. The chosen subject is based on an order which came from the Museum of Estonian Swedes. There appeared to be a need to dress a captain in the same fashion as the men used to dress in Ruhnu in the beginning of 20 century. Jaala was one of the most common boats in Ruhnu built and used by ruhnu people till 1920-s. It was a costal saiboat, 10 metres long and 3 metres wide. The reason it disappeared from use was their replacement with motorboats. Still, this thesis takes us a step towards keeping Ruhnu traditions alive through the study of the history and clothing of Estonian Swedes.
The thesis consists of 5 chapters. Chapter 1 gives an overwiev of Estonian Swedes upon their arrival in 13 century up to this present day. After their arrival the Estonian Swedes colonized mostly the islands in Western Estonia and the peninsula of Noarootsi. The biggest settlement was in the 16-17 century – 10 000 people. Most of these Swedes left their residences before or during the Second World War. Presently there is only 200-500 Swedes left in Estonia.
Chapter 2 gives us an overall picture of situation and living conditions in Ruhnu parish in the beginning of the 20 century. The general description of Estonian Swedish menswear in chapter 3 also shows us the context of ruhnu menswear. Chapter 4 includes descriptions of ruhnu menswear, single items at a time. Descriptions also handle the everyday clothing and festive garment, including photo material from different Estonian museums : The Estonian National Museum, Museum of Saaremaa, Museum of Pärnu and Ruhnu Museum.
The theoretical part of this thesis is also a base for knowledge and required backround for practical purposes. Chapter 5 describes this practical process of making an actual set of these clothes, materials needed and costs.
At the end of this presentation one can find historical maps and photos. There is also a full catalog of items of Ruhnu menswear found in Estonian museums, The Nordic Museum and National Museum of Finland.
Material samples and added patterns should provide substancial assistance to those who would wish to sew their own traditional Ruhnu costumes.