“TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA HUVIJUHT-LOOVTEGEVUSE ÕPETAJA ÕPPEKAVA LÕPETANUTE VAADE OMA KUTSEKINDLUST MÕJUTAVATELE TEGURITELE” (Külli Salumäe, vMA)
LÜHIÜLEVAADE: Kutsekindlust on siiani uuritud enamasti õpetaja elukutsega seonduvalt. Kuid ka noorsootöötajate professiooni arenemisel on kutsekindluse probleemid Eestis aktuaalsed, mistõttu on oluline uurida noorsootöötajate kutsekindlust mõjutavaid tegureid. Sestap on uuritud aastatel 2014 – 2018 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava lõpetanute vaadet oma kutsekindlust mõjutavatele teguritele.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid tegureid peavad huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava vilistlased oma kutsekindlust mõjutavateks ning missugused eeldused lõi vilistlaste hinnangul huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava läbimine noorsootöö kutsealale jäämiseks.
Eesmärgi täitmiseks püstitati 4 uurimisküsimust:
1. Kuidas on huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava 2014.-2018. aastatel lõpetanud enda hinnangul seotud noorsootöö kutsealaga 2021. aastal?
2. Kuidas mõistavad aastatel 2014.-2018. õppekava lõpetanud mõistet „kutsekindlus“?
3. Missuguseid tegureid peavad huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava vilistlased nende kutsekindlust mõjutavateks?
4. Kuidas on toetanud huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava läbimine noorsootöö kutsealale jäämist vilistlaste vaates?
Andmete kogumiseks kasutati nii küsimustikku kui fookusgrupi intervjuud. Küsimustikule vastas 63% aastatel 2014.-2018. lõpetanud huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava vilistlastest. Fookusgrupi intervjuudesse oli kaasatud 20% samal ajavahemikul lõpetanute üldarvust. Kogutud andmete analüüsimisel on tuginetud Brownell & Smithi kutsekindluse kontseptuaalsele mudelile, mis liigitab kutsekindlust mõjutavad tegurid 1) töökeskkonnast tulenevateks teguriteks, 2) välisteks teguriteks ning 3) personaalse taustaga seotud teguriteks.
Uurimistulemustest selgus, et töökeskkonnast tulenevatest teguritest mõjutavad huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava vilistlaste sõnul nende kutsekindlust enim vahetu kontakt ja suhtlus noortega, kolleegide toetus ja mentori olemasolu, ent ka valdkonna vähene väärtustamine. Väliste
tegurite puhul tõid õppekava vilistlased kutsekindlust enim positiivselt mõjutavana välja laia karjäärivalikute võimaluse valdkonnas, negatiivse tegurina mainiti eelkõige just kutsealalt lahkunute poolt majanduslikke kaalutlusi. Personaalse taustaga teguritest tõid õppekava vilistlased ülekaalukalt esile kutsumust ning valdkonna häid võimalusi enesearendamiseks.
Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekavaga seotud teguritest toodi kutsekindlust mõjutavatena esile laiapõhjalised teadmised nii noorsootöö, pedagoogika kui kultuurivaldkonnas. Oluliseks peeti ka õppekaval õppides saadud professionaalset suhtevõrgustikku ning individuaalsele arengule suunatust.
Teele Tõnisson
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: kogukonnaharidus ja huvitegevus
SUMMARY: “TU Viljandi Culture Academy Leisure Time Manager-Teacher Curriculum Graduates’ View on the Factors of Their Job Retention”
Although job retention is important in all workplaces it has so far mostly been studied only from the point of view of the teaching profession. It is less acknowledged that, like teachers, the same problem is relevant among youth workers, which is why it is important to study the factors influencing the job retention of youth workers in order to develop the profession of youth workers. Because of that the author of this paper decided to research TU Viljandi Culture Academy Leisure Time Manager-Teacher curriculum graduates´ view on the factors of their job retention.
The aim of this paper was to find out what factors are considered to affect the graduates of Leisure Time Manager-Teacher curriculum in their job retention, and what preconditions did the Leisure Time Manager-Teacher curriculum created for graduates to remain in the youth work profession.
In order to fulfil the aim, the author of the work raised four research questions:
1. In the opinion of the graduates, how does the curriculum of Leisure Time Manager-Teacher of the years 2014-2018 relate to the profession of youth work in 2021?
2. How do the graduates of the years 2014-2018 curriculum understand the term “job retention”?
3. What factors according to graduates of the Leisure Time Manager-Teacher curriculum are considered to influence their job retention?
4. How has graduating of the Leisure Time Manager-Teacher curriculum supported graduates job retention?
Two data collection methods were used in this work to collect data: a questionnaire and focus group interviews. The questionnaire was answered by 63% of the graduates who have completed the curriculum in the years 2014-2018. 20% of the graduates who gave their consent in the questionnaire were included in the focus group interview according to their assessment of their profession in the questionnaire. Both the questionnaire and the focus group interview questions were compiled on the basis of Brownell & Smith’s conceptual model of job retention, which categorizes the factors influencing the job retention to 1) environmental factors, 2) external factors and 3) historical factors.
The research results revealed that TU Viljandi Culture Academy Leisure Time Manager-Teacher curriculum graduates associate their completed curriculum more with broad-based knowledge in the field of youth work, pedagogy and culture. The most important environmental factors influencing job retention were direct contacts and communication with youth, the presence of colleagues and mentors but also a lack of valuation in the youth work field. A wide range of career opportunities in the work field were reckoned as positive external factors, while economic considerations were seen as the cause of leaving the job. The most important historical factors influencing graduates´ job retention were vocation and the areas of great potential for self-growth. According to the focus of the study, the factors characteristic of this curriculum such as the content and structure of the curriculum, individual support of the personality and the network of relationships obtained while studying in the curriculum, were also considered important factors.