Tuuli Kaeramaa

“DRAAMAÕPPE MÕJU EESTI GÜMNAASIUMIÕPILASTELE NENDE ENDI HINNANGUL” (juhendajad Urmo Reitav, MA; Katrin Nielsen, MA).

LÜHIÜLEVAADE: Huvi aktiivseid õppemeetodeid rakendava draamaõppe vastu kasvab nii formaalse kui mitteformaalse õppe läbiviijate hulgas järjepidevalt. Samuti loovad 2010.aastal vastu võetud uued riiklikud õppekavad draamaõppele valikainena soodsad võimalused. Tuuli Kaeramaa on seadnud endale eesmärgiks välja selgitada, missugust mõju on avaldanud draamaõpe selles osalenud Eesti gümnaasiumiõpilastele nende endi hinnangul. Kõrvaleesmärgina on autor tähelepanu pööranud õpilaste arvamusele draamaõpetuse vajalikkusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas.

Uurimisinstrumendina on kasutatud e-küsitlust, millega on kogutud infot seitsme erineva pädevusharu arengu kohta, mis on määratletud gümnaasiumi riikliku õppekava üldpädevuste jaotust aluseks võttes: väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevused ning sotsiaalsed ja muud (üldpädevuste loetelust puuduvad) pädevused. E-küsitlus läkitati kooliteatrite juhendajatele koos palvega edastada see draamaõppes osalenud gümnaasiumiõpilastele, vastajaid kogunes 84.

Selgus, et vastanute hinnangul on draamaõppes osalemine kõige enam positiivselt mõjutanud nende enesekindlust (enesemääratluspädevus), näitlemisoskust (muu), meeskonnatööoskust (sotsiaalne pädevus) ning loovust (ettevõtlikkuspädevus). Ilmnes, et draamaõppe kasu ühe pädevusharu alla liigituvate erinevate pädevuste arengule võib osalenute hinnangul olla vägagi erinev: vähim hinnati draamaõppe mõju ühiskonna ülesehituse ja poliitiliste struktuuride ning kaasaegsete probleemide ja väärtuste mõistmisele (sotsiaalne pädevus), samuti oskuste arengule kriisisituatsioonides tegutsemiseks ning probleemide lahendamiseks (ettevõtlikkuspädevus).

Huvitav vastuolu ilmnes arvamustes draamaõppes õpitu rakendamisvõimaluste ning aine staatuse osas: kuigi enam kui kolm neljandikku vastanuist kinnitas, et on saanud draamaõppes õpitut rakendada väljaspool õppetunde, eelistatakse ülekaalukalt draamaõpet gümnaasiumi riiklikus õppekavas valikainena ning vaid iga seitsmes vastanu leidis, et draamaõppe meetodeid võiks kasutada ainetes läbivalt.

Külli Salumäe
Huvihariduse lektor
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakond

LÄBITUD ÕPPEKAVA: huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava.

ESTER DSpace

SUMMARY: The impact of drama in education on Estonian secondary school students in their own evaluation.

The purpose of this current research is to ascertain the impact of drama in education to Estonian secondary school students in their own opinion. The additional purpose is to point out students opinion about drama in education as a subject in national secondary school curriculum.

To reach to the aim of my research work I read up on the relevant literature, researches, articles and laws. I composed a questionnaire for secondary school students to ascertain the impact of drama in education; I gathered answers from secondary school students trough their drama teachers. In the questionnaire I combined both quantitative and qualitative methodology and analysed the research results according to the aims of my work.

Generalised results of my research are:

The hypothesis I set in the beginning of my research: drama in education on secondary school students has the greatest impact in following paragraphs: increased self-awareness; increased self-confidence; improved physical and verbal communication skills; advanced creativity – did not accurately confirm. According to the poll results, drama in education on secondary school students has the greatest impact in following paragraphs: (ranked beginning with the highest result in descending order): increased self-confidence; improved acting skills; evolved teamwork skills, developed creativity; improved oral-expression skills.

The other hypothesis was: Estonian secondary school students, who have participated in drama in education process think that drama in education should be in national curriculum as a optional subject. The obtained results of poll confirmed the hypothesis: the majority of respondents prefer drama in education as an optional subject in national curriculum.

The process of this research gave me clearer overview of drama in education, the aims of it and today’s current situation about drama in education in Estonia. While reading the literature and articles, I got some critical subject matter about drama in education materials published in Estonian so far. It is important and necessary to continue translating the literature about drama in education and training drama teachers to improve the operation of drama in education.