“HUVIJUHTIDE AMETIKASVU SEOSED TÖÖSTRESSIGA” (juhendaja Külli Salumäe).
LÜHIÜLEVAADE: Ametikasvuna mõistetakse pideva ametialase arengu protsessi, mille käigus täieneb ametialane pädevus. Huvijuhtide ametikasvu ja selle seoseid tööstressi ning tööst loobumisega pole Eestis uuritud. Käesolevas töös on vaadeldud huvijuhtide ametikasvu ja tööstressi tunnuseid ning toodud välja peamised põhjused, miks ja kui paljud hetkel töötavad huvijuhid soovivad vahetada oma ametikohta. Hüpoteesina on oletatud, et ametikasvu ning tööstressi tunnuste esinemise vahel on tugev negatiivne seos: mida suuremad on ametikasvu tunnused, seda vähem kogetakse tööstressi.
Andmete kogumiseks kasutati autori poolt koostatud originaalküsimustikku, millega koguti andmeid huvijuhtide ametikasvu tunnuste ning tööstressi tunnuste kohta. Ametikasvu tunnused koondusid faktoritesse motivatsioon, tööroll, töökeskkond ning tööstressi tunnused faktoritesse vaimne tööstress ja füsioloogiline tööstress. Ankeet edastati küsitletavaile internetipõhiselt keskkonnas eFormular.
Ametikasvu motivatsioonifaktori tunnustest tõid üle kogu Eesti vastanud 51 huvijuhti kõige rohkem esile, et nende isikuomadused sobivad ametikohal töötamiseks ning et nad saavutavad endale seatud tööalased eesmärgid. Töörolli faktori tunnuste osas omavad enamus vastanutest selget ettekujutust, milleks on koolis huvijuhi ametikoht ning omandavad meeleldi tööülesannete lahendamiseks vajalike uusi teadmisi ja oskusi.
Tööstressi füsioloogilistest tunnustest toodi kõige enam esile liigset söömist pärast pingelist tööpäeva, lihasvalusid ning unehäireid. Vaimse tööstressi tunnuste osas nõustuti täiesti või suurel määral, et töö juures olles tuntakse rahutust või ärritust ja unustatakse tihti, mida hetk tagasi kuuldi.
Tööstressi ning ametikasvu tunnuste vahel ilmnes tugev negatiivne seos. Kõige enam olid seotud töökeskkond ning nii füsioloogiline kui vaimne tööstress: mida paremana tunnetab vastanud huvijuht töökeskkonda, seda väiksemad on tema näitajad tööstressi osas. Tugev negatiivne seos ilmnes ka töörolli ning vaimse tööstressi vahel: mida rohkem huvijuht oma töörolli mõistab ning väärtustab, seda vähem tajub ta vaimset tööstressi.
Ametivahetuse kaalumise põhjuste osas toodi välja väike palk, liiga palju tööülesandeid ning puuduvad karjäärivõimalused. Enam kui pooled vastajad leidsid, et töö tõttu jääb neil liialt vähe aega eraelule pühendumiseks.
Uuring näitas, et üldiselt on huvijuhtide ametikasvu näitajad hetkel kõrged ning tööstressi näitajad üsna madalad.
Külli Salumäe
Huvihariduse lektor
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava.
SUMMARY: The CONNECTIONS BETWEEN PROFESSIONAL DEVELOPMENT and WORKRELATED STRESS of LEISURE TIME MANAGERS
The aim of this study was to find and analyse the dependence between work-related stress and professional development of leisure time managers. In ordrer to do so I found the answers to the following research questions:
- Which characteristics of professional development are the leisure time managers bringing forth about themselves?
- Which characteristics of work-related stress and causes of work-related stress are the leisure time managers bringing forth about themselves?
- Which dependence can be found between work-related stress and professional development of leisure time managers?
I stated a hypothesis that there is a strong negative dependence between professional development and work-related stress, which means that if the indicators of professional development are high, then the indicators of work-related stress are low.
The theoretical part of the study consisted of different discussions of professional development, professional development of a leisure time manager, work-related stress and the connections between these concepts.
After carrying out a survey among leisure time managers in Estonia and analysing the results it came out that the majority of respondents have many professional development features e.g respondents find that they have adequate personality traits in order to work as a leisure time manager and they understand clearly why schools have leisure time manager’s position. The main causes of work related stress were low income and big workload. A considerable amount of respondets stated that they eat more than usual after a busy workday, they experience muscle 49 aches, they feel anxiety or agitation while working and they forget often the things they just heard.
There is a strong negative dependence between professional development and work-related stress of leisure time managers – the lower are work-related stress indicators, the higher are professional development indicators. Leisure time managers should certainly develop their knowledge about teamwork, reflective analysis and setting goals in order to decrease the amount of work-related stress.
A possible heading in order to follow and where to put in use the outcoumes of this study would be finding and analysing more detailed dependence between mental work-related stress and motivation (which aspects of mental work-related stress affect the motivation of leisure time manager) and how can motivated leisure time manager avoid the mental work-related stress.
