Rubriik: Rahvuslik tekstiil

Mari Pukk

“TRÜKIMUSTRILISED PÕLLED KIHNU TRADITSIOONILISES RÕIVASTUSES. PÕLLE- JA RÄTIKUKANGASTE KAASAEGSETE PROTOTÜÜPIDE LOOMINE” (juhedaja Kristi Jõeste) LÜHIÜLEVAADE: Käesolev lõputöö on järg autori 2015. aasta seminaritööle „Trükimustrilised pearätikud Kihnu traditsioonilises rõivastuses“, jätkates Kihnu naise rahvarõivakomplekti üksikosade käsitlemist, eesmärgiga täiendada ja talletada kirjalikku informatsiooni Kihnu naiserõivaste elujõulisest traditsioonist, selle kujunemisest, arengust ja hetkeseisust ning sidudes uurimuse töö loov-praktilise osaga. Töö…

Kati Kuusemets

“KOLLEKTSIOON SITIKSALLID” (Juhendajad Christi Kütt, Merle Suurkask) LÜHIÜLEVAADE: Rahvuslikku tekstiilipärandit interpreteeriva loomingulise lõputöö inspiratsiooniallikaks olid Põhja-Viljandimaa neljas kihelkonnas – Suure-Jaani, Kõpu, Pilistvere ja Viljandi – 19. sajandil kantud imekaunid ja -peened koekirjalised õlakatted. Töö tulemusel valmis kollektsioon kolmest villastest kangastelgedel kootud sallist. Kollektsiooni nimeks sai Sitiksallid – Põhja-Viljandimaa õlakatetel ja eesti tekkidel ühe levinuma traditsioonilise…

Anneli Oru

“13.-15. SAJANDI NAHKJALATSIPEALSETE LEIDUDEST INSPIREERITUD TÄNAPÄEVASED VABAAJA-JALANÕUD” (Juhendaja Kristina Rajando LÜHIÜLEVAADE: Anneli Oru lõputöö on järg seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Seminaritöö eesmärgiks oli anda ülevaade keskaegsetest nahkjalanõudest ning uurida lähemalt, kuidas neid kaunistati. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis levinud nahkjalatsite kaunistusi. Eesmärgini jõudmiseks…

Marja-Leena Jaanus

“KÕLATEHNIKA OSKUSSÕNAVARA KORRASTAMINE JA ARENDAMINE” (juhendaja Ave Matsin, MA; konsultant Tuuli Rehemaa, MA). LÜHIÜLEVAADE: Kuidas kirjutada kõlakirja nimetust harkis jalgadega surnud varesed? Mis juhtub kivrim’i ühepoolse variandiga jooksev koer, kui seda sümmeetriliselt või asümmeetriliselt peegeldades kahepoolse variandina kududa? Kuidas nimetada seda värki, kui pinnamustrisse tekivad linnukese moodi lõimelõnga keeruträpsud või ühtepidised säpsud nagu kõrvuti kaldjooned? Kuidas saaks…

Merike Saaremets

“XIX SAJANDI LABAKINDAD SUURE-JAANI KIHELKONNAST. TEHNOLOOGILISED VÕTTED JA KUDUMINE” (juhendaja Kristi Jõeste, MA). LÜHIÜLEVAADE: Suure-Jaani kihelkonnast pärineva ja muuseumides alal hoitava tekstiilipärandi hulgas on kindakogum kindlasti väljapaistev nii hulga (81) kui ilu ja informatiivsuse poolest. Olen oma kihelkonna kinnastega tegelenud pea kolm aastat, kirjutanud varem üldise ülevaate seminaritööna 2013 ja sõrmkinnaste lähivaatluse Olustvere ametikooli lõputööna 2013. Keskendusin…

Liina Laaneoja

“MEREÄÄRSED MEESTEKAMPSUNID – KOLLEKTSIOON MUUSEUMILEIDUDE JA ERAKOGUDE AINETEL” (juhendaja Riina Tomberg, MA). LÜHIÜLEVAADE: Pärimus ei ole oma olemuselt kunagi lõpetatud ahel, vaid kett millele lisatakse uusi lülisid. Erinevates pärimuspõhistes valdkondades võib see õnnestuda erinevalt, palju sõltub ka tegijast, tunnetusest, allikate tundmisest, lõimevõimest. Peenem näputöö on siinkohal ammendamatu põllumaa, kuniks muuseumis vanavara ja keras lõnga. Liina Laaneoja…

Triin Amur

“VORMSI-AINELINE TAASKASUTUSLIK RÕIVAKOLLEKTSIOON: ORMSÖ BY TRIIN AMUR” (juhendajad Reet Aus, PhD; Kristi Jõeste, MA). LÜHIÜLEVAADE: Noore ja andeka diplomandi Triin Amuri lõputöö on eriala kontekstis novaatorlik, ühendades endas traditsiooni ja tugeva annuse kaasaegset moeteadlikkust. Nagu ütles töö retsensent moekunstnik Anu Lensment, on tänapäevase jätkusuutliku rõivaloomise põhilisteks lähtepunktideks kujunemas just sisukast ning kihilisest algallikast pärit inspiratsioon ning…

Maaja Kalle

“19. SAJANDI II – 20. SAJANDI I POOLE LÄÄNE-EESTI SAARTE LASTERÕIVAD MUUSEUMIKOGUDE JA ARHIIVIFOTODE PÕHJAL. RAHVARÕIVA-AINELISE LASTE RÕIVAKOLLEKTSIOONI VALMISTAMINE” (juhendaja Riina Tomberg, MA). LÜHIÜLEVAADE: „Peaside „pandi lapsele otsa ette, nööriga kukla tagant kinni. Pidi „mõistust kinni hoidma““. (Kalle 2012, 18) Sellise toreda noppe on leidnud Karja kihelkonnast Saaremaalt Eesti Rahva Muuseumisse 1914. aastal kogutud eseme legendist…

Külli Vähi

“RUHNU MEESTE RÕIVASTUS 20. SAJANDI I POOLEL. RÕIVAD JAALA KAPTENILE” (juhendaja Riina Tomberg, MA). LÜHIÜLEVAADE: 13. sajandist kuni II Maailmasõja sündmusteni elasid Eesti rannikualadel ja saartel eestirootslased. Nii ajalooliselt, keeleliselt kui ka kultuuriliselt olid need eestirootslaste alad olnud Eesti üheks omapärasemaks piirkonnaks. Võrreldes Eesti mandriosaga säilitasid Ruhnu, Vormsi ja Pakri saarte küllaltki eraldatult elavad rootslased oma…