“RÕIKA PEEGLIVABRIKU TÖÖLISELAMU” (Leele Välja) LÜHIÜLEVAADE: Hinnalist tööstusarhitektuuri leiab üle terve Eesti: nii Kärdlast, Kohilast kui Kundast ja Sindist ning paljudest teistest kohtadest. Selle pika rea üks oluline osa asub Viljandist ca 40. km kaugusel Rõika asulas, kus on säilinud veel üks kahekorruseline peeglitööstuse puidust töölistemaja. Käesolev töö uuribki selle hoone ajalugu, väärtust, hetke seisukorda…
“TSÄSSONA KAVANDAMINE JA EHITAMINE KIKKASEPA TALLU” (Juhendajad Leele Välja, Ahto Raudoja) LÜHIÜLEVAADE: Loov-praktilises lõputöös annan ülevaate tsässonate ajaloolisest taustast, kirjeldan Setomaa tsässonaid ehituslikust vaatenurgast ning kirjeldan lõputöö praktilise osa valmimis protsessi. Tsässon on õigeusu kabel, kus külarahvas käis palvetamas, teenistust peeti seal ainult mõned korrad aastas. Setomaa Tsässonad on harilikult väiksed rõhtpalkhooned, nad on üheruumilised,…
“JÜRISE TALU SAUNA TAASTAMINE” (Juhendajad Leele Välja, Madis Rennu) LÜHIÜLEVAADE: Mart Eensaare lõputöö eesmärgiks oli taastada Jürise talu saun, mis asub Viljandimaal, Tömbi külas. Sauna teeb eriliseks nurgauks, mis on iseloomulik pigem omaaegsetele ärihoonetele alevites ja linnades. Ülesandeks oli restaureerida saun traditsioonilisi ehitusvõtteid ja peamiselt looduslikke ehitusmaterjale kasutades, samuti koguda andmeid sauna kui ka terve…
“Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas” (Juhendaja Laur Pihel, Rahvusliku käsitöö osakond) LÜHIÜLEVAADE: Töö peamiseks eesmärgiks oli kanepibetooni kui ehitusmaterjali tutvustamine Eestis. Läbi esialgsete materjalikatsetuste kirjeldati erinevatel sideainetel põhinevate kanepibetoonsegude omadusi ning andmete näitlikustamiseks püstitati näidissein Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma õppehoone juurde. Kuna kanepibetooni näol on tegemist Eestis suhteliselt väheuuritud valdkonnaga, oli teiseks oluliseks…
“Matsi talu pukktuuliku mudeldamine” (Juhendaja Dan Lukas, Rahvusliku käsitöö osakond) LÜHIÜLEVAADE: Käesoleva uurimistöö, Matsi talu pukktuuliku mudeldamine, raames on uuritud 19. sajandi lõpul ehitatud Matsi talu hävinud pukktuuliku varemeid ning jäädvustusi peamiselt fotode kujul, eesmärgiga luua alus tuuliku edasiseks, välimuselt originaalilähedaseks taastamiseks. Tuuliku algsest mahust on hinnanguliselt säilinud 2…5 protsenti. Täiendavalt on kasutatud analoogiale, sobitumisele…
“TÕRU ONN. PUUONNI PROJEKTEERIMINE MÄNNIKU METSATALLU” (juhendajad Priit-Kalev Parts, MSc; Jaak-Aadam Looveer, MA). LÜHIÜLEVAADE: Onnid valmivad sageli justkui üleöö, uitmõttest alguse saanud ja käepärastest materjalidest sarad elustavad meie fantaasiaid. Ilvese individuaalse lähenemisega lõputöö võtab planeerituma pöörde esitades kolme tamme külge ehitatava onni arhitektuurse ideeprojekti. Tammetõru kujuline väike ehitis on julge kaasaegse vormiga, see pingestab märgilise tähendusega…
“IGAMEHE SUITSUSAUNA-AABITS” (juhendajad Kristina Fuks-Kuus, MSc; Priit-Kalev Parts, MSc). LÜHIÜLEVAADE: Nagu Andres Ansperi lõputöö pealkirjast „Igamehe suitsusauna-aabits“ aimata, on töö põhiidee aidata ilma eriteadmisteta inimest, n-ö „igat meest“, suitsusauna ehitada. Ansper (re)konstrueerib oma juhendi metoodilise põhjana ideaalse Lõuna-Eesti suitsusauna, lähtudes 19. saj lõpu – 20. saj alguse ehitustavadest, kuid kohandades tulemust vastavalt tänapäevastele teadmistele, et vältida n-ö…
“ALLIKAMAJA JA KAPITAAŽI PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE PALJANDI ALLIKALE VILJANDI LINNAS” (juendajad Priit-Kalev Parts, MSc; Laur Pihel, MA; Peep Tobreluts). LÜHIÜLEVAADE: Janno Silla loov-praktiline lõputöö seisnes Paljandi allikamaja projekteerimises ja ehitamises. Allikakoha väljaehitamisega soovis diplomand väärtustada esivanemate kultuuri, elavdada allikapärimust ning rikastada Viljandi avalikku ruumi. Viljandi linnavalitsuse toel valminud allikamaja on kaheksatahulise põhiplaaniga rajatis. Lehisest postid ja kuusepuidust…
