“MÕTTERÄNNAK” (Villu Talsi) LÜHIÜLEVAADE: Oma mõtetega saame rännata igale poole. Saame liikuda geograafiliselt – koduriigist välismaale, linnast maale, töölt koju. Võime rännata riiki, kus oleme juba käinud, kuid samuti ka kohta , kuhu tahaksime minna ehk luua enda peas kujutlusi, milline see võiks olla. Kuid saame rännata ka ajas – meenutada möödunut või edukalt viibida…
“PEEGELDUSED” (Juhendaja Celia Roose) LÜHIÜLEVAADE: Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli tutvustada minu muusikaõpinguid ning anda ülevaade minu diplomikontserdi “Peegeldused” kontekstist ja repertuaarist. Käesolev töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldasin oma muusikalise tee algust, õpikogemust Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning vahetusaastal Göteborgi ülikoolis. Teises peatükis avasin kontserdi kontseptsiooni ja repertuaarivalikut ning andsin ülevaate diplomikontserdil kõlavatest…
“SIRGELDUS” (Juhendaja Villu Talsi) LÜHIÜLEVAADE: Loovpraktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli anda ülevaade minu muusikalise kujunemise teekonnast Jõgeva muusikakoolist kuni hilisemate õpingute lõpuni Viljandi kultuuriakadeemias ning avada diplomikontserdi „Sirgeldus“ kontseptsioon, ettevalmistus, korraldus ja vastavalt eriolukorrale kohanemine. Diplomikontserdi „Sirgeldus“ esitamisele tulevad muusikalised palad olen valinud vastavalt seostega minu õpingute ja üldise muusikalise kasvamise teekonnal. Kokku tuleb…
“MI LÄÄ ESI KODU” (Juhendaja Celia Roose) LÜHIÜLEVAADE: Diplomikontserdil “Mi lää esi kodu” kõlanud palad kuuluvad minu muusikalisse kodusse. Valisin kavva lood, mis on mulle isiklikus plaanis tähtsad ja mis peegeldavad minu muusikaalase tegevuse erinevaid tahke. Sidusin ka kontserdi helikujunduse ja tutvustuspildi koduga: kontserdil kõlanud linnulaul on salvestatud minu lapsepõlvekodus Mähel ja pilt on tehtud…
“AJAMASIN” (Juhendaja Karoliina Kreintaal) LÜHIÜLEVAADE: Käesolevas töös kirjeldan oma diplomikontserdi „AJAMASIN“ kontseptsiooni ja esitusele tulevat repertuaari. Esitamisele tulevate lugude ajaline päritolu on lai ning kontserdil kasutatava elektroonika (valgus- ja helitehnika) hulk piisavalt suur, et sellest kujunes välja kontserdi pealkiri. Olen jõudnud oma isikliku muusikaalase arenguga sinnamaale, et olen pidanud vajalikuks tuua pärimusmuusikat tänapäeva kontekstile lähemale…
“Jälje(n)d” (Juhendaja Celia Roose, Muusikaosakond) LÜHIÜLEVAADE: Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli anda ülevaade minu lõpukontserdi „JÄLJE(N)D“ kontseptsioonist ja repertuaarist. Pärimusmuusika õppimise puhul on minu jaoks olnud oluline märksõna jäljendamine. Püüdes imiteerida möödunud aegade muusikute mängu, jääb paratamatult sellest oma jälg ka minu mängustiili ja tunnetusse. Nõnda on minu kontserdil kõlavate lugude ühiseks jooneks tõsiasi,…
“Regilaulu maailm kaasaegses akadeemilises heliloomingus: vestlused kolme eesti heliloojaga: loomingulise magistrieksami kirjalik osa” (Juhendaja Žanna Pärtlas, Muusikaosakond) LÜHIÜLEVAADE: Loomingulise magistrieksami kirjalikus osas jäädvustasin ja analüüsisin regilaulu kasutamist kaasaegses akadeemilises heliloomingus. Toetusin vestlustele kolme akadeemilise heliloojaga ja isiklikule õpikogemusele TÜ VKA/EMTA pärimusmuusika magistri ühisõppekaval heliloomingu suunal 2015-2017. Mind huvitasid küsimused: kuidas kasutada regilaulu individuaalses heliloomingus nii,…
“SILLAD MINUNI” (juhendaja Celia Roose, dotsent). LÜHIÜLEVAADE: Käesoleva loov-praktilise lõputöö kirjaliku osaga annan ülevaate oma õpinguaastatest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias (edaspidi TÜVKA), diplomikontserdi kontseptsioonist ning mängitavatest paladest. Diplomikontserdi kavas keskendun eelkõige iseenda mängustiili otsinguile läbi teiste pillimängijate mängustiilide. Repertuaar koosneb eesti, šoti ja bretooni pärimusmuusikast ning omaloomingust. Kõikide palade seaded on minu loodud, kuid proovides olin…
“SITIKA SIRIN” (juhendaja Celia Roose, MA). LÜHIÜLEVAADE: Tõnis Kirsipu on esimene löökpilli eriala lõpetaja pärimusmuusika õppekava raames. Loov-praktilise lõputöö raames valmis kontsert “Sitika Sirin”, mille üldine kontseptsioon oli väljendada autori eneseleidmise rännakuid muusikamaastikul läbi pärimusmuusika. Eesti rahvapärimuses ei ole palju teadaandeid trummidest ning samuti pole varasemalt löökpilli eriala pärimusmuusika õppekavas eksisteerinud. Seega on noorel muusikul olnud…
“VISUAALKUULDEMÄNGU “VORMSI PERESTROIKA” TEKKELUGU: ÜHE PÄRIMUSMUUSIKU KOGETUD MUUSIKAAREENIDE JA ROLLIDE ANALÜÜS” (juhendaja Juhan Suits, MA). LÜHIÜLEVAADE: Autor kirjeldab ja analüüsib lõputöös kogu oma loomingulist tegevust Eestis aastast 1994 eeldades, et tegelikud kogemused pärimusmuusika areenidel peegelduvad visuaalse kuuldemängu „Vormsi perestroika“ loomeprotsessis ja etenduses endas. Tervikuna vaadates saab tööd määratleda reflektiivse välitööna. Käsitletakse mitte ainult pärimusmuusika areenide omapära,…
“DIATOONILISE KANDLE REPERTUAARI SEADMINE KROMAATILISELE KANDLELE JOOSEP KOTKASE JA ALFRED KUUSI REPERTUAARI PÕHJAL” (juhendaja Guldžahon Jussufi). LÜHIÜLEVAADE: Huvikoolide kandle õppekava keskendub rohkem klassikalise muusika suunale. Ilmne on vajadus täiendada repertuaari paladega rahvamuusikast. Magistritöö autor Pille Karras õpetab kandlemängu Keila ja Saue Muusikakoolides juba 17 aastat ning selle aja jooksul on omandanud praktilised oskused rahvamuusika seadmisel kromaatilisele…
“KÕLAKUJUD” (juhendaja Juhan Suits, MA). LÜHIÜLEVAADE: Suurepärase noore pärimusviiuldaja Maarja Nuudi loov-praktiline lõputöö „Kõlakujud“ käsitleb viiuli ning viiulimuusika kasutust eesti pärimusmuusikas. Kõlakujud on autori sõnul eesti pärimusmuusikas leiduvad laadid, rütmid, meeleolud ja võnked, mis meid liikuma inspireerivad ning muusikat looma kutsuvad. Töö kirjalik osa annab põgusa ülevaate Maarja Nuudi erialase arengu teest ja järjekindlatest muusikalistest otsingutest….
KONTSERT-LAVASTUS “HINGED RÄNDAVAD KEVADETI” (juhendaja Tiia Parmo, MA) LÜHIÜLEVAADE: Kulno Malva loov-praktilise lõputöö raames valmis kontsert-lavastus „Hinged rändavad kevadeti“. Autori sõnul soovis ta mitte tekitada tavapärast kontsert-situatsiooni, vaid mängida muusikat ühes selle loomulikus funktsioonis – tantsuks – ning samas jutustada muusika juhatusel mõni lugu. Muusikalise sõnumi võimendamise eesmärgil lisati lavakujundus, kaasati valguskunstnik, näitlejad ja tantsijad. Nii…
