Rubriik: Pärandtehnoloogia MA

Kadri Kuusk

“HIIUMAA PÕRANDAKATTED ON KOHALIKE SOTSIAAL-MAJANDUSLIKE PROTSESSIDE PEEGELDUS” (Helgi Põllo, MA, Ave Matsin, MA) LÜHIÜLEVAADE: Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt…

Lüüli Kiik

“SETO NAISE PEAVÖÖ ALGUPÄRANE PUNUMISTEHNIKA JA TÄNAPÄEVASED VALMISTUSVIISID” (Juhendaja Inna Raud, MA) LÜHIÜLEVAADE:Vormistasin magistritööks oma kauaaegse idee fixe – harutada lahti seto peavööde valmistamise saladus ning põimida oma kätega valmis vanade meistrite tehtule võrdväärne vöö. Mind on lummanud seto peavööde eriliselt tihe, ühtlane põiming ning sümmeetrilised kirjad. Selleks, et ise suuta midagi sarnast korrata, töötasin läbi…

Evelin Siiman

“JUUSTEST EHETE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA JA PUNUMISVÕTETE TAASLOOMINE EESTI RAHVA MUUSEUMI JA VILJANDI MUUSEUMI ESEMETE NÄITEL” (Juhendaja Astri Kaljus) LÜHIÜLEVAADE: Sageli olen akadeemias õppimise ajal leidnud end mõttelt, mismoodi on kujunenud ja põlvedeks kinnistunud ning täienema loodud üks või teine käsitöötehnika. Vastuseid vaagides on jäänud peale lihtne põhimõte –  hoolimata loodavast ilust peab käsitööna valminud ese kandma endas…

Karmo Kiilmann

“VIIKINGIAJA TÖÖKIRVED. TEHNILINE ISELOOM, REKONSTRUKTSIOON JA KASUTUSKOGEMUS C-TÜÜPI KIRVESTE NÄITEL” (Juhendajad Ragnar Saage, Kristi Jõeste) LÜHIÜLEVAADE: Senine elu, huvid ja ametid on seadistanud mu pilku sedavõrd, et ajaloolistele raudriistadele peale vaadates jääb see sinna kauemaks ning ei tule lahti enne kui meel on saanud vastused mõnedele küsimustele: Mida sellega tehti? Miks see selline on? Kuidas…

Marja-Leena Jaanus

“KÄSITÖÖKEELE KORRASTAMINE JA ARENDAMINE KÄSITÖÖTEADUSE TERMINITE KOMISJONI TÖÖ NÄIDETE VARAL” (Juhendajad Helen Plado, Ave Matsin) LÜHIÜLEVAADE: On selge, et „pista see siit sinna“ on piisav sõnavara, kui meister õpetab selli ja näitab talle töövõtted reaalselt ette. Millist keelt aga tarvitada, kui seesama meister peab oma tööst avalikkusele rääkima või akadeemilises stiilis kirjutama, nii et tekst…

Mareli Rannap

“PAIKKONDLIKU RAHVARÕIVANÕUANDEKOJA TEGEVUSPÕHIMÕTTED. SAAREMAA NÕUANDEKOJA NÄIDE” (Juhendaja Ave Matsin) LÜHIÜLEVAADE: Olin käsitöölisena unistanud endale rahvarõivaste valmistamisest aastaid. Kui elasin veel Tallinnas, toimusid rahvarõivaste valmistamise koolitused Tartus. Tundus liiga pikk sõit ja ööbida ei olnud seal ka kusagil. Kui kolisin 2006. aastal Saaremaale, hakkasid samasugused kursused toimuma ka Tallinnas. Ikka oli vahemaa väga pikk. Aga ühel…

Liisi Joala

“ROBERT NATUSE RIIDEVÄRVIMIS- JA TRÜKKIMISTÖÖSTUS VILJANDIS AASTATEL 1883-1941” (juhendajad PIret Valk, MA; Kristi Jõeste, MA). LÜHIÜLEVAADE: Käesolev magistritöö ühendab kanga värvi- ja trükimeistrite teadmistekillud, 19.− 20 sajandi tööstuskogemuse ning vormistab need tänasele praktikule mõttekaks ja suupäraseks tükiks. Maalimas, kus tehnoloogilised teadmised olid salateadmised ja keemia pigem alkeemia, on Robert Natuse ja tema tööstuse kohta ilmunu väga tänuväärne…

Inna Raud

“VÄNDRA KIHELKONNA NAISTE TRADITSIOONILISED RAHVARÕIVAD: KOMPLEKTIDE KOOSTAMINE JA VALMISTAMINE TÄNAPÄEVAL” (juhendajad Igor Tõnurist, MA; Kristi Jõeste, MA). LÜHIÜLEVAADE: Magistritöö “Vändra kihelkonna naiste traditsioonilised rahvarõivad: komplektide koostamine ja valmistamine tänapäeval” on olnud ajendatud üldisest eesmärgist esitleda ühe väikese piirkonna sisest rahvarõivaalast variatiivsuse võimalikkust, et vabaneda rahvarõiva käsitlemisest kui “mundrist”. Lähtuvalt eesmärkidest, on kõneall olevas uurimustöös teostatud Vändra…

Andres Rattasepp

“KASETOHUST PUNUTUD EESTI MÄRSSIDE TEHNOLOOGILISED ERIPÄRAD, VALMISTAMINE NING TÄNAPÄEVASED RAKENDAMISVÕIMALUSED” (juhendaja Priit-Kalev Parts, MA). LÜHIÜLEVAADE: Märsid moodustavad Eesti muuseumide kogudes teiste kasetohust tarbeesemete hulgas kõige arvukama grupi, u 190 eset. Eestikeelsetest teatmeteostest saame märsi mõistele ka napi kirjelduse – niine- või kasetohusugadest punutud lakaga suletav seljakott või -paun. See määratlus on üldjoontes üsna täpne ja kehtib…

Veinika Västrik

“AVINURME LÕIMERIPSTEHNIKAS PÕRANDAKATTED EESTIS ILMUNUD KUDUMISÕPETUSTE JA MUUSEUMIKOGUDE TAUSTAL NING KATSED KASUTADA LÕIMERIPSTEHNIKAT TÄNAPÄEVASTE LINASTE MATERJALIDE KUDUMISEL” (juhendajad Ave Matsin, MA; Vaike Reemann). LÜHIÜLEVAADE: Magistritöös käsitlen kangastelgedel käsitsi kootud põrandakatteid. Keskendun ühele konkreetsele tehnikale – lõimeripsile, mille puhul kanga pikisuunas jooksvad lõimed on nii tihedalt kõrvuti, et koelõngu välja ei paista. Kui lõimed on vaheldumisi erinevates…

Monika Hint

“LUUST ESEMED: TOORMATERJAL, TÖÖTLEMISTEHNOLOOGIAD JA TOOTEARENDUS” (juhendajad Heidi Luik ja Kärt Summatavet). LÜHIÜLEVAADE: Loov-eksperimentaalses uurimistöös Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus, käsitlen arheoloogilist leiumaterjali kui inspiratsiooniainest käsitööettevõttele, uurin toormaterjali hankimise võimalusi, viin läbi eksperimente luutöötlemise etappide optimeerimiseks ja arendan välja tooteartiklid. Luumaterjal käsitöölise ja loomeinimese vaatenurgast on sillaks mineviku ja oleviku vahel, sest see materjal eksisteerib…