“KAASAVA HARIDUSE RAKENDAMISE PROBLEEMIDE REFLEKSIOONE ÕPETAJATE LEHE KAHE AASTAKÄIGU NÄITEL” (Juhendaja Lembit Õunapuu) LÜHIÜLEVAADE: Antud lõputöö uurimisprobleemiks on : Millised on Õpetajate Lehes kajastatud kaasava hariduse rakendamise põhiprobleemide muutuste tendentsid aastatel 2013. ja 2017 ning uurimisprobleemist tulenevalt on püstitatud järgnevad uurimisküsimused: 1) Milline on Õpetajate Lehes kajastatud kaasava hariduse rakendamise põhiprobleemide osakaal aastal 2013 ja…
“LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPPE PÕHIMÕTETEL PÕHINEV II KOOLIASTME KODUNDUSE ÕPPEMATERJAL RÕIVASTE HOOLDUSE TEEMA ÕPETAMISEKS” (Juhendaja Irja Vaas) LÜHIÜLEVAADE: Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli koostada eestikeelne töölehtede kogumik vene õppekeelega kooli II kooliastme kodunduse tundi rõivaste hoolduse teema õpetamiseks. Lõputöö teema kujunes välja probleemist, millega puutuvad praeguses Eestis kokku kõik venekeelsed koolid, kes soovivad luua õpilastele lisavõimalusi…
“TRÜKITEHNIKATE ÕPETAMINE PÕHIKOOLI II JA III KOOLIASTME KUNSTITUNDIDES JA DIGITAALNE ÕPPEMATERJAL PÕHIKOOLI KUNSTIÕPETAJATELE” (Juhendaja Piret Viirpalu) LÜHIÜLEVAADE: Magistritöö uurimisprobleemiks oli traditsiooniliste trükitehnikate vähene praktiseerimine põhikooli II ja III astme kunstitundides. Uurimisprobleemist lähtuvalt oli magistritöö eesmärgiks välja selgitada hetkeolukord trükitehnikate õpetamises põhikooli II ja III astme kunstitundides ning pakkuda kunstiõpetajatele nende soovidest ja vajadustest lähtuvalt trükitehnikaid…
“RAHVUSLIKUD TÖÖD KÄSITÖÖ AINEKAVAS” (Juhendaja Anu Pink) LÜHIÜLEVAADE: Minu magistritöö teema on „Rahvuslikud tööd käsitöö ainekavas“, kus esmalt uurisin pärimuse ja kultuuriõppe rolli õpilase arengus ning rahvakunsti osatähtsust põhikooli riiklikus õppekavas. Viisin läbi uurimus, millest selgus, et õpetajad väärtustavad kõnealust teemat ainekavas ning tutvustavad antud valdkonda nii teoreetiliselt kui ka praktiliste tööde näol. Toetudes teoreetilisele…
“SELLEST, KUIDAS ME GÜMNAASIUMI TEATRIGRUPIGA TANTSU KUI KUNSTI ÕPPISIME” (Juhendaja Tiina Mölder) LÜHIÜLEVAADE: Elise Laius kirjutab teemal, mis on talle südamelähedane ning mida ta on otsustanud lähemalt uurida ja enda jaoks lahti mõelda – kuidas tegeleda tantsuga kui mõtestatud kunstiga. Kas tants on kunst? Kas tants on sport? Töös kirjeldab ta oma tööprotsessi Viljandi Gümnaasiumi…
“PAIKKONDLIKU RAHVARÕIVANÕUANDEKOJA TEGEVUSPÕHIMÕTTED. SAAREMAA NÕUANDEKOJA NÄIDE” (Juhendaja Ave Matsin) LÜHIÜLEVAADE: Olin käsitöölisena unistanud endale rahvarõivaste valmistamisest aastaid. Kui elasin veel Tallinnas, toimusid rahvarõivaste valmistamise koolitused Tartus. Tundus liiga pikk sõit ja ööbida ei olnud seal ka kusagil. Kui kolisin 2006. aastal Saaremaale, hakkasid samasugused kursused toimuma ka Tallinnas. Ikka oli vahemaa väga pikk. Aga ühel…
“KOLLEKTSIOON SITIKSALLID” (Juhendajad Christi Kütt, Merle Suurkask) LÜHIÜLEVAADE: Rahvuslikku tekstiilipärandit interpreteeriva loomingulise lõputöö inspiratsiooniallikaks olid Põhja-Viljandimaa neljas kihelkonnas – Suure-Jaani, Kõpu, Pilistvere ja Viljandi – 19. sajandil kantud imekaunid ja -peened koekirjalised õlakatted. Töö tulemusel valmis kollektsioon kolmest villastest kangastelgedel kootud sallist. Kollektsiooni nimeks sai Sitiksallid – Põhja-Viljandimaa õlakatetel ja eesti tekkidel ühe levinuma traditsioonilise…
“13.-15. SAJANDI NAHKJALATSIPEALSETE LEIDUDEST INSPIREERITUD TÄNAPÄEVASED VABAAJA-JALANÕUD” (Juhendaja Kristina Rajando LÜHIÜLEVAADE: Anneli Oru lõputöö on järg seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Seminaritöö eesmärgiks oli anda ülevaade keskaegsetest nahkjalanõudest ning uurida lähemalt, kuidas neid kaunistati. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis levinud nahkjalatsite kaunistusi. Eesmärgini jõudmiseks…
“STUUDIOSALVESTUSED ANALOOGTEHNIKAGA” (Juhendaja Christoph Felix Schulz LÜHIÜLEVAADE: Käesoleva loov-praktilise lõputöö eesmärgiks oli eksperimenteerida stuudiosalvestustega, kus terve helisignaali ahel koosneb analoogseadmetest: alates mikserpuldist ja lõpetades salvestava seadmega, milleks oli kaherealine magnetofon. Põhjus, miks otsustasin just niisuguse projekti kasuks, on see, et mind inspireerisid need piiratud tingimused ja võimalused, mis olid helistuudiotes enne, kui võeti kasutusele mitmerealised…
“MÄNGUMAA” (Juhendaja Marek Talts) LÜHIÜLEVAADE: Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida minu õpikogemusi, anda ülevaade diplomikontserdi “Mängumaa” kontseptsioonist, ülesehitusest ja ettevalmistusprotsessist. Lõputöö kirjaliku osa esimeses peatükis kirjeldasin ja analüüsisin oma õpikogemusi. Teises osas tutvustasin diplomikontserdi kontseptsiooni ning repertuaari. Kolmandas peatükis andsin ülevaate ettevalmistusprotsessist ning tutvustasin kaasmuusikuid. Kontsert toimus Viljandi jazzibaaris Jasm 30….
“AJAMASIN” (Juhendaja Karoliina Kreintaal) LÜHIÜLEVAADE: Käesolevas töös kirjeldan oma diplomikontserdi „AJAMASIN“ kontseptsiooni ja esitusele tulevat repertuaari. Esitamisele tulevate lugude ajaline päritolu on lai ning kontserdil kasutatava elektroonika (valgus- ja helitehnika) hulk piisavalt suur, et sellest kujunes välja kontserdi pealkiri. Olen jõudnud oma isikliku muusikaalase arenguga sinnamaale, et olen pidanud vajalikuks tuua pärimusmuusikat tänapäeva kontekstile lähemale…
“IMPROVISEERIMISOSKUSE ARENDAMISEKS KASUTATAVAD MEETODID EESTI KASK- JA KÕRGEMA ASTME MUUSIKAKOOLIDE RÜTMIMUUSIKA KITARRIÕPPES” (Juhendaja Kadri Steinbach) LÜHIÜLEVAADE: Selles töös uurin rütmimuusika kitarriõppe olukorda Eesti kesk- ja kõrgastme muusikakoolides. Enda huvist lähtuvalt keskendusin ennekõike improvisatsiooni õpetamise uurimisele. Andre Maaker lõputöö autor TÜ Viljandi kultuuriakadeemia LÄBITUD ÕPPEKAVA: koolimuusika BA ESTER DSpace
“TAPA RONGIJAAMA ELLUÄRKAMINE” (Juhendaja Piret Aus, MA) LÜHIÜLEVAADE: Nostalgiline üritus „Tapa rongijaama elluärkamine” toimus Tapa rongijaamas 11. augustil 2017. Projekti eesmärgiks oli korraldada nostalgiline rännak, kus taastada lihtsate ja ajastutruude vahenditega üheks ööpäevaks Tapa Raudteejaam, nii nagu see oli 1980ndatel. Peamine ürituse toimumise põhjus oli näidata rongijaama ruume avalikkusele ning juhtida tähelepanu hetkel suletud ja…
“Valguskujunduse loomine Ugala teatri lavastusele “Krdi loll lind”” (Juhendajad MA Valle-Sten Maiste, Villu Konrad) LÜHIÜLEVAADE: (lühiülevaate autor Taavet Jansen) Mari-Riin Villemsoo loov-praktilise lõputööks on valguskujunduse loomine lavastusele “Krdi loll lind” (esietendus 7.10.2017 Ugala teatri väikeses saalis). Lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida Mari-Riinu tööprotsessi, kasutatud meetodeid ja praktilisi võtteid. Lisaks analüüsib Mari-Riin oma…
“Looduslikest materjalidest valmistatud ümarnuku võimalikkusestnukufilmis” (Juhendaja MA Anu-Laura Tuttelberg, MA Ene Mellow, PhD Liina Unt, BA Holger Rajavee) LÜHIÜLEVAADE: (lühiülevaate autor Taavet Jansen) Ida Lepparu valmistas oma loov-praktilise lõputöö tarbeks kaks animeeritavat ümarnukku. Üks nukk looduslikkest materjalidest ja teine sünteetilistest. Ida eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad materjalid nuku liigutamist, nuku hingestamist? Ida kirjeldab detailselt…
