“MUUSIKA KUI KEEL JA KEEL KUI MUUSIKA” (juhendaja Raul Sööt). LÜHIÜLEVAADE: Maailmas on palju erinevaid keele- ja kultuuriruume. Kuulates esmakordselt meie jaoks tundmatut keelt kõlab see kui muusika. Me tajume keeleruumile iseloomulikku rütmi ning meloodilist joonist. Nende elementide jälgimine lubab meil aimata kõneleja sõnade taga olevaid tegelikke tähendusi, mis ometi võivad kardinaalselt erineda meie esmamulje põhjal…
Rubriik: 2011
Riina Linde
“EESTI MUUSIKAKOOLIDE VIIULIÕPETAJATE PROFESSIONAALNE ENESEMÄÄRATLUS” (juhendaja Äli Leijen, PhD). LÜHIÜLEVAADE: Õpetaja ametialast efektiivsust ja professionaalset arengut (sh valmisolekut muutustega kohaneda) mõjutab see, kuidas õpetaja ennast tajub ja erialaselt määratleb. Sellest tulenevalt seati magistritöö peamiseks eesmärgiks välja selgitada Eesti viiuliõpetaja professionaalne identiteet ehk kuidas viiuliõpetajad ennast ise õpetajatena määratlevad. Uurimuse metoodika põhineb Hollandi uurijate Beijaardi jt poolt…
Pille Kährik
“AKTIIVÕPPE KASUTAMINE MUUSIKA KUULAMISE OSKUSTE ARENDAMISEL ÜLDHARIDUSKOOLI GÜMNAASIUMIASTMES” (juhendaja Äli Leijen, PhD). LÜHIÜLEVAADE: Mitmest läbiviidud uuringust selgub, et tänapäeva muusikahariduses on vajalik uus lähenemine didaktilis-metoodiliste küsimustega tegelemiseks. Üheks võimalikuks arenguks on aktiivõpe ja teised praktilisi tegevusi toetavad suunad. Pille Kährik uuris, kas aktiviseerivate õpitegevustega on võimalik muuta üldhariduskooli õpilaste hinnanguid klassikalise muusika kuulamisel ning analüüsis muusika kuulamise…
Pille Karras
“DIATOONILISE KANDLE REPERTUAARI SEADMINE KROMAATILISELE KANDLELE JOOSEP KOTKASE JA ALFRED KUUSI REPERTUAARI PÕHJAL” (juhendaja Guldžahon Jussufi). LÜHIÜLEVAADE: Huvikoolide kandle õppekava keskendub rohkem klassikalise muusika suunale. Ilmne on vajadus täiendada repertuaari paladega rahvamuusikast. Magistritöö autor Pille Karras õpetab kandlemängu Keila ja Saue Muusikakoolides juba 17 aastat ning selle aja jooksul on omandanud praktilised oskused rahvamuusika seadmisel kromaatilisele…
Marju Mäe
“GRUPIÕPPE METOODILISED ALUSED JA NENDE RAKENDAMISE VÕIMALUSED FLÖÖDI ALGÕPETUSES” (juhendajad Maret Tomson, Neeme Punder). LÜHIÜLEVAADE: Eestis on seni eelistatud flöödi algõpetuses individuaalõpet. Lõputöö vaatles põgusalt grupiõppe mõningaid meetodeid, mida on kasutanud erinevate riikide pedagoogid. Grupiõppe metoodikat puhkpillidele (sealhulgas ka flöödile) seni Eestis käsitletud ei ole. Töö eesmärgiks oli kaardistada, milliseid õppemeetodeid (grupiõpe, individuaal, kombineeritud) Eesti muusikakoolide…
Maria Tsetvertnaja
“SAGEDASEMAD KONFLIKTID JA NENDE PÕHJUSED NOORTE KÄSITLUSES” (juhendaja Aurika Komsaare, MA). LÜHIÜLEVAADE: Autor uuris oma lõputöös, kuidas noored konflikte teadvustavad – mida nad arvavad konfliktide olemusest, nende põhjustest. Ühtlasi seda, kas ja kuidas nad eristavad noorte ja täiskasvanute konflikte. Andmeid kogus autor töö kirjutamiseks poolstruktureeritud rühmaintervjuuga, kus osales kümme 7.–9. klasside õpilast ühest Narva üldhariduskoolist. Uurimuses osalenud…
Maie Ristissaar
“INTEGREERITUD RAAMATUKOGUSÜSTEEMI MILLENIUM AVALIKU KATALOOGI KASUTAJASÕBRALIKKUS” (juhendaja Mai põldaas, MA) LÜHIÜLEVAADE: 1990. aastatel loodud veebipõhised avalikud kataloogid (OPAC) pakkusid küllaltki lihtsat kasutajaliidest, mis lubasid kasutajatel sisestada otsingusõnu ja vaadata tulemusi, sh eksemplari asukohta ja staatust. Uue põlvkonna avalikud kataloogid peaksid pakkuma kõikide raamatukogu ressursside leidmiseks ühte päringu koostamise kohta (üks sisenemispunkt kõikidesse raamatukogu ressurssidesse), nüüdisaegset veebiliidest (eeskujuks…
Maarja Nuut
“KÕLAKUJUD” (juhendaja Juhan Suits, MA). LÜHIÜLEVAADE: Suurepärase noore pärimusviiuldaja Maarja Nuudi loov-praktiline lõputöö „Kõlakujud“ käsitleb viiuli ning viiulimuusika kasutust eesti pärimusmuusikas. Kõlakujud on autori sõnul eesti pärimusmuusikas leiduvad laadid, rütmid, meeleolud ja võnked, mis meid liikuma inspireerivad ning muusikat looma kutsuvad. Töö kirjalik osa annab põgusa ülevaate Maarja Nuudi erialase arengu teest ja järjekindlatest muusikalistest otsingutest….
Kulno Malva
KONTSERT-LAVASTUS “HINGED RÄNDAVAD KEVADETI” (juhendaja Tiia Parmo, MA) LÜHIÜLEVAADE: Kulno Malva loov-praktilise lõputöö raames valmis kontsert-lavastus „Hinged rändavad kevadeti“. Autori sõnul soovis ta mitte tekitada tavapärast kontsert-situatsiooni, vaid mängida muusikat ühes selle loomulikus funktsioonis – tantsuks – ning samas jutustada muusika juhatusel mõni lugu. Muusikalise sõnumi võimendamise eesmärgil lisati lavakujundus, kaasati valguskunstnik, näitlejad ja tantsijad. Nii…
Kaire Kiviväli
“INSTITUTSIOONI AJALUGU: LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS 2006-2010” (juhendaja Katrin Roosileht, MA). LÜHIÜLEVAADE: Tihti küll seda ei juhtu, kuid mõnikord siiski on ajaloost kirjutatud töö kasutatav ettenähtavas tulevikus asjade paremaks korraldamiseks. Kaire Kiviväli töö „Institutsiooni ajalugu. Lõuna-Eesti Päästekeskus 2006-2010“ kirjeldab päästeteenistuste struktuurseid muutusi ning võrdlevalt neis tekkinud dokumentatsiooni. Teadagi on Eestis sisejulgeoleku korraldamine olnud pärast 2007. aasta aprillisündmusi prioriteet, samuti…
Kadi Rutens
FILMIFESTIVAL „VILJANDI PÖFF 2009“ (juhendaja Marju Mäger). LÜHIÜLEVAADE: Lõputöö annab sissejuhatuseks põgusa ülevaate Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) kujunemisest, hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest Eestis. Teises osas on töö autor paigutanud Viljandi PÖFFi kohalikku kultuurisituatsiooni, analüüsib selle sotsiaalmajanduslikku mõju kohalikule kogukonnale ja kirjeldab põhjalikult festivali korraldusprotsessi. Tööst võib leida ka autori enesereflektsiooni, kus ta analüüsib oma tegevust projektijuhina. PÖFF…
Jim Ashilevi
“TÕETUNNETUS: MIDA MA TEATRIT TEHES TEGELIKULT TEEN” (juhendaja Kalju Komissarov) LÜHIÜLEVAADE: Lõputöö “Tõetunnetus: Mida ma teatrit tehes tegelikult teen” on teatritudengi sõnastatud otsing, mille algsihiks on kaardistada loominguline teekond koolis – nelja aasta püüdluste tuum. Nõnda alustab autor noore teatritegija baasküsimustest ja ronib mööda “teoreetilist seina” ülespoole, kasutades pidepunktidena kõiksuguste loominguliste alade meistrite tõesähvatusi. Töö teises pooles…
Anu Lukk
“HUVIJUHTIDE JA LAPSEVANEMATE TÖÖ LÄÄNE-VIRUMAAL” (juhendaja Külli Salumäe). LÜHIÜLEVAADE: Anu Lukk on oma lõputöös keskendunud kaasaegse kooliproblemaatika ühele olulisemale teemale – kooli ja kodu koostööle. Töös vaadeldakse seda huvijuhi ja lastevanemate koostöö aspektist. Koostöö edendamist on käsitletud enamasti klassijuhatajate, õpetajate ja kooli juhtkonna liikmete kohustusena. Kuna traditsiooniliste mudelite rakendamine ei anna tänapäeval enam alati oodatud tulemusi, tuleb…
Andres Ansper
“IGAMEHE SUITSUSAUNA-AABITS” (juhendajad Kristina Fuks-Kuus, MSc; Priit-Kalev Parts, MSc). LÜHIÜLEVAADE: Nagu Andres Ansperi lõputöö pealkirjast „Igamehe suitsusauna-aabits“ aimata, on töö põhiidee aidata ilma eriteadmisteta inimest, n-ö „igat meest“, suitsusauna ehitada. Ansper (re)konstrueerib oma juhendi metoodilise põhjana ideaalse Lõuna-Eesti suitsusauna, lähtudes 19. saj lõpu – 20. saj alguse ehitustavadest, kuid kohandades tulemust vastavalt tänapäevastele teadmistele, et vältida n-ö…