Indrek Ikkonen

“EESTI FILIGRAAN 1945-1959: TRADITSIOON JA MUUTUSED” (Eilve Manglus, MA)

LÜHIÜLEVAADE: Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil filigraan kujunes ehete loomisel keskseks tehnoloogiaks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid. Sõjajärgsete aastate materiaalne kasinus, filigraani valmistajate olemasolu ning rõhutatult naiselik moejoon olid üheks neist põhjustest. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Uurimus põhineb arhiivdokumentidele ja erinevates Eesti muuseumites säilitatavatel filigraantehnoloogias teostatud ehetele. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Eraldi tuuakse välja Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub Eesti filigraani tehnoloogia uurimisele vaadeldava perioodi kontekstis. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel ja mustrite loomisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning ehete vormi muutumist 940.–1950. aastatel – üleornamenteeritud rahvuslikul tikandil põhinev kujundus asendus rahulikuma ja hõredama joonel põhineva kompositsiooniga.

Indrek Ikkonen

Lõputöö autor

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia

LÄBITUD ÕPPEKAVA: Kultuuripärandi loovrakenduste õppekava

ESTER DSpace

SUMMARY: Estonian Filigree in 1945–1959: Tradition and Changes

The master’s thesis “Estonian Filigree in 1945–1959: Tradition and Changes” examines the position of Estonian filigree technology in jewelry work during the chosen period, when filigree became the central technology in creating jewelry. Several factors contributed to this position. The material austerity of the post-war years, the existence of filigree makers and the strongly feminine fashion were one of the reasons. The aim of the study is to expand the current approach to art history and look at filigree in the context of art handicrafts. The research is based on archival documents and jewelry made in filigree technology preserved in various Estonian museums. The master’s thesis is divided into a preface, an introduction, historiography and three content chapters. The first chapter deals with the role of the Department of Decorative Metalwork of the Estonian SSR State Art Institute in teaching filigree technology. The role of Ede Kurrel as a teacher of composition and technologies is singled out. Chapter looks at how the Department of Decorative Metalwork contributed to the change in the form of filigree in the late 1950s. The second chapter focuses on the production of filigree jewelery in the sheet metal work studio of the Art Products Factory. The central role of the company in popularizing filigree is highlighted. The creation of artists in the production of the studio is discussed. The third chapter focuses on the study of Estonian filigree technology in the context of the period under review. The changes that took place in the production of filigree material and the creation of patterns are highlighted. In this context, the most commonly used elements and how the 1940s and 1950s changed are examined. The form of jewelry based on the over – ornamented national embroidery was replaced by a composition based on a calmer and thinner line.