Maie Ristissaar

“INTEGREERITUD RAAMATUKOGUSÜSTEEMI MILLENIUM AVALIKU KATALOOGI KASUTAJASÕBRALIKKUS” (juhendaja Mai põldaas, MA)

LÜHIÜLEVAADE: 1990. aastatel loodud veebipõhised avalikud kataloogid (OPAC) pakkusid küllaltki lihtsat kasutajaliidest, mis lubasid kasutajatel sisestada otsingusõnu ja vaadata tulemusi, sh eksemplari asukohta ja staatust. Uue põlvkonna avalikud kataloogid peaksid pakkuma kõikide raamatukogu ressursside leidmiseks ühte päringu koostamise kohta (üks sisenemispunkt kõikidesse raamatukogu ressurssidesse), nüüdisaegset veebiliidest (eeskujuks peetakse Google’it ja Amazon’i), rikastatud sisu (kaanepildid, kommentaarid, hindamised, teemapilved, kirjeldused), teemakobarates navigeerimist, üksikut sõnaotsingu kasti, otsingutulemuste kuvamist relevantsuse järgi, õigekirjakontrolli ja vajadusel õigete terminite loetelu, soovitusi ja seotud materjale, kasutajate suuremat osalust sisu rikastamisel, uudistevoogu (RSS), püsilinke ja integreeritust sotsiaalsete võrgustikega.

Tänapäeva oluliseks suunaks integreeritud raamatukogusüsteemide valdkonnas on kolmanda osapoole ehk avastavate kasutajaliideste (discovery interfaces) esiletõus. Avastavale kasutajaliidesele viidatakse sageli kui eraldiseisvale tootele, OPAC’i asendusele või järgmise põlvkonna avalikule kataloogile.

21. sajandi esimese kümnendi jooksul on kiiresti arenenud mobiiltehnoloogia, mis on toonud kaasa uue väljakutse pakkuda raamatukoguteenustele ja informatsioonile ligipääsu läbi mobiil- ja nutitelefonide. Esmakordselt on raamatukogu avalikku kataloogi lisatud nähtav tehisintellekt. Kassrobotit nimega Emma rakendatakse interaktiivse tekstilise abina avalikus kataloogis, rääkiva avatarina ja „eellindistatud“ miniavatarina raamatukogu veebileheküljel.

Lõputöö empiirilises osas analüüsiti e-kataloogi ESTER kasutajate hulgas läbiviidud kahte ankeetküsitlust, selgitati välja e-kataloogi kasutajate ootustele ja vajadustele vastamine ning uute funktsioonide olulisus. Üldiselt hinnatakse e-kataloogi ESTER võimalusi heaks, kuid on piisavalt palju funktsioone, millele vastati enim „ei vaja“. Kasutajad leiavad, et enamasti saadakse vajaliku lihtsalt ja kiiresti leitud ning raamatute tagastustähtajad pikendatud. Mitmed lugejad tõdevad, et nad ei teagi kõiki e-kataloogi ESTER ja Minu ESTERi võimalusi ning väideti, et peale küsitlusele vastamist hakatakse kataloogi funktsioone rohkem kasutama.

Maie Ristissaar
Üliõpilane, lõputöö autor/ TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Infosüsteemide peaspetsialist / Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Infosüsteemi ESTER veebikataloogi haldur, haldurite kogu liige / MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium)

LÄBITUD ÕPPEKAVA: raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava.

ESTER DSpace

lugejate haridustase
lugejate kasutussagedus
tootajate kasutussagedus
ester avakogu juht
ester esileht
mobiilsed kataloogid
lugejate haridustase

SUMMARY: THE USER-FRIENDLINESS OF THE ONLINE PUBLIC ACCESS CATALOGUE OF THE INTEGRATED LIBRARY SYSTEM MILLENNIUM

The present study provides an overview of the needs and expectations related to the public catalogue of the library, the drawbacks of the older generation public catalogue and possibilities given by the new generation public catalogue and the trends of this field elsewhere in the world.

The quantitative research method was used in the conduction of the present study. Two questionnaires carried out among the users of Online Catalogue ESTER have been analyzed to ascertain whether the needs and expectations of the users of the e-catalogue have been met and to find out the importance of the new functions. The survey was conducted during the period 25th of April – 8th of May 2011. A total of 168 questionnaires were analyzed.

The study showed that the users of the Online Catalogue ESTER consider the function of limiting the search within library and the restriction of the search results a very useful function. The majority of the respondents find it unimportant to view course lists, sending a suggestion/comment to the library, adding a comment in My ESTER and the evaluation of the used literature. The users consider essential the extension of the due dates, the view of the history of borrowings and the renewal of the reader’s data in My ESTER. Among the functions suggested in the questionnaire, the users appreciate most the opportunity of add holds of the books that are checked-out in My ESTER, the login via ID-card/Mobile-ID/with the username and password of the study information system and paying fees online in e-catalogue. The users of Online Catalogue ESTER find the functions of the new generation public catalogue as extra opportunities rather than important.

All in all, the possibilities of the Online Catalogue ESTER has been evaluated as good, but there are many functions to which the respondents answered „not necessary“. The users think that all the necessary is usually found easily and the loan dates can always be extended. Many readers say that they do not know all the possibilities of Online Catalogue ESTER and My ESTER and it was mentioned that after answering the questionnaire the use of the functions of the catalogue would increase.

Based on the data, the following suggestions might be made:

  • the possibilities of the Online Catalogue ESTER should be more actively introduced, the user trainings are very important;
  • the feedback button “Tell us what you think” should be used in Online Catalogue ESTER and on the webpages of libraries;
  • move to where the students are – Facebook. Through social networks people may be easily informed of the new opportunities offered by Online Catalogue ESTER;
  • new possible functions can be introduced via social networks on the example of the new generation public catalogues and to let the users to express their opinions;
  • from Online Catalogue ESTER new learning objects or e-trainings should be organized by libraries.

The author is of an opinion that the theoretical part of the thesis provides an overview of the public catalogues of libraries, their new possibilities and trends abroad. The respondents’ answers were analyzed in the empirical part and the needs, the expectations, and the needs for innovations that were considered important were identified.